ILLUSTRATION HER Kuigi reis oli pikk maandusid Olivia Oskar ja Florian lõpuks tiigi ääres Lõpuks ometi oleme kodus ütleb Oskar väikseid käpakesi kokku lüües Floriani tiivad on pikast lendamisest üsna väsinud ja see on saarmastele arusaadav sest nende reis kestis mitu päeva Olivia ja Oskar tutvustavad suure vaimustusega oma kodukohta Florianile kes oli oma kodus Malawis nendega nii abivalmis ja lahke Ent talle linna näidates märkavad nad kuidas inimesed kasutavad vett hooletult justkui oleks selle varu piiramatu Miks nad ei mõtle sellele kui palju vett nad raiskavad küsib Florian Olivia vaatab enda ümber ringi Temast paremal peseb üks naine autot vasakul pool kastab keegi mees muru ja otse nende ees peavad lapsed veesõda Ta vaatab ühte urgu sisse ja seal laseb inimene pikalt veel kraanist joosta enne kui täidab klaasi veega Ma arvan et neile pole see kunagi pähe tulnud vastab Olivia ja selgitab Neil on alati olnud käepärast nii palju vett kui on tarvis ja nad ei ole pidanud kunagi muretsema et see saab otsa Florian on üllatunud sest ta on alati elanud seal kus puhast vett saab ainult jaopärast Aga nad peaksid sellele mõtlema sest muidu saab meil kõigil vesi ühel päeval lihtsalt otsa lausub Florian

Hinweis: Dies ist eine maschinenlesbare No-Flash Ansicht.
Klicken Sie hier um zur Online-Version zu gelangen.