ILLUSTRATION HER Aga kust teie tulete küsib Florian Meie tuleme kohast kus inimestel on oma urgudes vesi ja urud on väljastpoolt punastest tellistest Minu meelest kutsuvad nad neid majadeks Ja nad liiguvad ringi neljarattaliste masinatega mis teevad hirmsat müra Aga kõige rohkem meeldib mulle meie kodutiik Me mängime seal Oskariga iga päev Oskar on mu parim sõber ja me ei teagi tegelikult kuidas me üldse siia sattusime vastab Olivia Kuulates kuidas Olivia kirjeldab nende kodukohta lähevad Floriani silmad imestusest aina suuremaks ning tema nokk vajub nii laialt lahti et selle vahele mahuks terve võrkpall Ta ei ole kunagi sellisest kohast kuulnud IMEDE IME hüüatab ta Tundub et see on üks õige kummaline koht Siin Malawis kus mina elan tuleb joogivee leidmiseks kõndida kaugele ja meil pole küll selliseid tellistega kaetud urge kus on vesi olemas Te ei kujuta ette kui pikalt pean ma vahel ootama enne kui saan ühe korraliku nokapesu ette võtta Selleks tuleb üsna kaugele kõndida et suu hambapastast puhtaks loputada jutustab Florian

Hinweis: Dies ist eine maschinenlesbare No-Flash Ansicht.
Klicken Sie hier um zur Online-Version zu gelangen.